Elu Ewat ei murra

Niimoodi ütlesin ma ükskord ülikooliajal ühikas, olles ise laua all. Mitte selles mõttes, et maani täis, vaid korjasin mahakukkunud kaarte üles. Mängisime parasjagu toakaaslastega bridži. Samal ajal käis jutt minu abielust ja raskustest lapse kasvatamisel. Seda stseeni meenutas mulle nüüd üks vana sõbranna ja mul tuli meelde, kuidas see allegooria oli mind omamoodi turgutanud paljudel rasketel aastatel. Olgugi, et ise täiega käpuli, aga ikka ütlemas, et elu mind ei murra.

Nii ka seekord. Need jamad, mis mulle kaela kukkusid, ei murra mu vaimu. Nüüd, kus enamus probleeme on õnnelikult lahendatud, olen enesega rahul ja isegi rõõmus. Kui ma ei oleks tunda saanud raskusi, ei oskaks ma normaalsuse taastumisest iial nii suurt rõõmu tunda.

Nii on elus kõigega. Kui alati on hästi, siis pole seda head millegagi võrrelda. Kõik on isegi igavavõitu. Kui aga üks korralik mure ja kriis üle käib, oskad normaalsusest vägagi suurt rõõmu tunda. Mured on selleks, et oskaksid rõõme ära tunda.

Dieedile ei mõjunud kahjuks tänane päev hästi. Mul oli küll veidi sööki kaasa võetud, aga aega selleks pea-aegu polnud. Arvutipoiss oli päev läbi täiesti söömata. Mina kogu aeg tema kõrval. Õhtul kell seitse koju jõudes oli selge, et mu pinge maandab täna õlu. Mõeldud-tehtud. Mis siis olulisem on, kas dieet või minu hingeline tasakaal!

Tänane hommikusöök: poolpehmeks keedetud muna, heeringaleib, röstsai soolalõhega, piima ja suhkruasendajaga kohv: 430kcal.

Kusagi lõuna paiku õnnestus nälga peletada 3 värskehapukurgiga ja 110 g veisesingiviiludega :147 kcal

Õhtuooteks oli segatud 100g rohelist salatit, 1 muna, tuunikalakakonserv veega. Hommikul kõhklesin, kumb konserv kaasa võtta, kas õliga või veega. Õliga oleks maitsvam olnud. Kahju, kui söök õnnelikuks ei tee : 255 kcal

Niisiis, nagu kavatsetud, tulid õhtul 2 õlut: 570kcal
Õlle puhul ei ole kahjulikud mitte üksnes tema kalorsus, vaid see mõjub hukutavalt ka moraalile. St. järgnes ka jäätis (tahan ja söön!) 133 kcal

Kuigi mõtlesin õlut jooma hakates, et sellega asendan õhtusöögi, tegi nõrgenenud valvsus oma töö. Pärast sõin ikkagi umbes 100g kartulit, 40g heeringat hapukoorega ja 50g hakklihakastet: 315 kcal.
Kokku annab see 1850 kcal.
Pole just näidispäev, aga mis seal ikka. Siit on ilusti näha, mida ära oleks pidanud jätma, et kõik kena oleks olnud. Mul oli plaan, et pärast õllejoomist lähen patukahetsuse mõttes rattaga sõitma. Vihm rikkus selle hea kavatsuse. Sellest, et tööalaste probleemide puntra tõttu enese liigutamisesks aega pole jäänud, on kõige rohkem kahju.

Kuna ka mees pidas kogu selle stressiolukorra päris hästi vastu, siis homme ilmselt kokkutulekule sõit. Siis on dieedivahe nagunii.
Posted by Ewa at 11:35 PM

1 comments:
Trulla said...
Usun ka, et ei see elu murra midagi üht kanget naist, isegi kui vahepeal jala libastuma võtab.

Vastasin sulle oma kaalublogisse - et ära tunne muret südames, sest kõik on korras ja see eilne oli ainult näpuapsakas minu poolt. Mul on ainult hea meel sellise paralleelse toimetamise üle ja loen väga tähelepanelikult sinu programmist ja progressist.

July 17, 2008 12:48 AM