esmaspäev, 18. august 2008

Ärge te arvake midagi

Et ma loobunud olen. Kaugel sellest. Ükskord me võtame maha niikuinii. Ega ma ei irvita siin enda ega ammugi rahvuslike ideaalide üle. Tõepoolest olen ikka teiega, mu kallid kaasvõitlejad.

Külalised, külaskäigud, ilusad ilmad ja minu lõputu elunautimisihalus ei võimalda mul teha seda, mis plaanis oli. Said just murelid ja kirsid otsa, nüüd on puud ploome täis. Mida mina oma nõrga tahtejõuga selle vääramatu jõu vastu saan! Põhimõtteliselt olen samas kaalus (ka see on asi!), vahel on see 80,... mõni teine päev 81,... Vähemalt on mul jalgrattasõit sobiva ilmaga harjumuseks saanud.

Klassikokkutulekuga on kah nii nagu on. Ei omanud muljejätmine sellist ehvekti nagu lootsin. Mu oluline klassivend Ainuke on nagunii kogu mu täissaledat ilu näinud. Kõigile teistele muljejätmise jaoks andis täna oma osa juuksur ja homme teeb seda kosmeetik. Aga üle kõige loodan ma ikka oma rõõmsa meele ja teistega hea kontakti leidmise peale.

Ilmselt ei saa ma korraliku dieeditamise raja peale enne kui septembri lõpupoole. Pärast seda, kui reisil ka käidud ja paketis olevate õhtusöökide abil oma kaalu veelgi suurendatud. Vot siis....

esmaspäev, 4. august 2008

Wannabe dieedipidaja

Vot just see ma olen. Nagu teisiti öeldakse, tahan söömist katkestamata saledaks saada. Aga nii see värk ei käi. Söömist iseenesest katkestama ei peaks, aga valede asjade manustamine tuleb ära lõpetada, kui tahan maha võtta. Kas ma ikka tahan seda piisavalt ?

Raske küsimus. Tahan, aga loobumisi ei suuda teha. On ju puhkus ja millal siis inimene veel elu peaks nautida saama. Nii see nädal mööduski, nautimiste tähe all. Loodan vähemalt, et seda sai nii tublisti tehtud, et kannatab nüüd homme jälle töölemineku ära. Ehk siis õnnestub uuesti korralikuks hakata.

Kaal on ikka endine, umbes 80,5. Liigutav oli seda wannabe dieeditajat kõrvalt vaadata, kui ta hommikuti lootusrikkalt kaalu poole vudis. Et ehk on midagi head selle näidult oodata. Ikkagi sai ju eelmisel päeval ennast pisut liigutatud ka, kas ujutud, rattaga sõidetud või aias tegutsetud. Mis siis, et toidu osas endale midagi eriti ei keelanud, võib ju imesid juhtuda. Nii paljud on öelnud seda maagilist lauset: "suvel tuleb mul kaal kuidagi iseenesest maha". Ei ja veelkord ei. Minul ei juhtu "iseenesest" midagi. Nii et küsimus ikka endine, kas ma tahan maha võtta või ei? Kui tahan, siis on selge sott, mida teha tuleb, õigemini see, mida teha ei tohi. Kui te lubate, siis mõtlen veidi, enne kui vastan.