Seekord sedapidi

Siia blogisse pole ammu midagi kirjutatud. Kaaluvõitlus on toimunud sellegipoolest. 2009. novembris alustasin lausa 88,6 kilo pealt ja aprillis 2010 olin 10 kilo kergem. Lubasin ebdale, et enam 80 kilo piiri ei ületa, aga... Pimedad õhtud ja pikk talv tegid oma töö.

6.jaanuaril alustasin 86 kilo pealt ja jõudsin veebruari lõpuks 83,5 kiloni. Aga seekord ei teinud mu keha absoluutselt koostööd ja kogu protsess kulges väga vaevaliselt. Kõht ei käinud läbi ja nii otsustasin asja katki jätta.

Uus katse algas 18.aprillil, kaal 85 kg. Seekord jõudsin iseendaga kokkuleppele, et teeme atkinsit. Pole seda vist oma 5 aastat proovinud, sest sisetunne protsestis selle karmide piirangute vastu. Seekord aga tundus see kuidagi väga õige asi olevat. Kaalusin ka paastumist, aga see mõte ei meeldinud mu kehale.

Nüüd on esimene nädal möödas ja kaal 82,5. Olen endaga väga rahul ja seekord mingit vastuhakku keha poolt ei ole. Kõht on õnnestunud hoida meeldivalt toimimas ja enesetunne on samuti super. Kartsin, et mu kõhunääre või maks( kumb neist mul veidi hädine on?) paneb rasket seedimist pahaks, aga seda ei juhtunud. Mingit valu või raskustunnet ei ole siiani ilmnenud. Pühapäeval suvilas toimetades tegin pattu ka, jõin 2 õlut. Seejärel kaevasin maad tund aega ja lootsin need süsivesikud ära kulutada. Sellele vaatamata oli õhtul kiusatustele järeleandmise tunne tugevam kui tavaliselt. See on vana reegel, kui annad kuradile sõrme, siis tahab ta võtta kogu käe...

Niisiis, täna, esmaspäeval taas vaole! Eelmisel nädalal T-L tegin iga päev trenni, pühapäeval piirdusin maa kaevamisega. Sel nädalal on sama skeem plaanis. Maha on rasvapolstrit tulnud küll , riiete proovimine andis kena positiivse süsti!

Seekord olen üsna rangelt täitnud atkinsi nõudeid. Ainult 1 võileib hommikul ja kohvi/tee sisse väikese lusikatäie mett olen endale lubanud. Aedviljadega pole ka juuksekarva lõhki ajanud, et süsivesikute piiri 20g alla suruda. Loodan, et trenn selle rikkumise heastab.

Kui sel nädalal kaal enam nii hoogsalt langeda ei taha, siis lähen toiduga karmimaks. Kuna sisikond streikima hakanud pole, siis usun, et võin seda endale lubada.

Mul oli 8 tk. sibutramine`i ka, täna võtsin viimase. Loodan, et selletõttu tagasilööki ei tule. Entusiasm on kõrge ja magu kokku tõmmanud. Sibutramine rikub mu une ära ja seekord ma rohkem võtta ei taha, kuigi mul on seda veel paari kuuri jagu. Efekt on küll fantastiline, söögiisu kaob nagu võluväel. Aga eks edaspidi võib seda taas vaja minna...